Markeerimaks kodumaist hapu- ja lihtsalt kurgi hooaega valmis siinseid traditsioone järgiv taldrik, mille valmistamine pole ilmvõimatu ka kaugemal. Jääkülm kurgileem sobib kuuma lõunamaa öhe kui sadul oma korralisele kohale ning aitab leevendada vaeste end kuumarabanduse äärele päevitanud turistide vaevusi. Kahjuks esineb mõnikord välisriikide kodanikke kes on eelmainitud ääre ületanud ning saabuvad rannast lumivalgetena ja liigsest päikesevõtust tingitud koledate vaevustega. Saavutatud olukorras süüdistavad enamasti reisibürood, mis unustas neid pilvitu ja palava ilma eest hoiatada. Nemad enamasti sööjate hulka ei liigitu, ja niimoodi mitu kaunist päeva järjest.
Aga jutuks tulnud kaadrist hoolimata esineb kodanikke, kes meeldivalt jaheda eelroa konsumeerimiseks igati valmis on. Meeldiva elamuse pakkumiseks on hädavajalik tõsta lauale blender-tüüpi kodumasin. Kui seda pole siis ei oskagi kohe alternatiivi pakkuda, vana kooli käsitöö siin väga pildile ei jõua. Aga. Pestud-puhastatud kurgid liiguvad koorimata kujul blenderisse, mis neist meeleoluka püree moodustab. Lisandiks küüne jagu küüslauku, pisut münti, cayenne, sool-pipar, laim mahlana ning hea oliiviõli. Tubli. Valmis produkt liigub sügavale külma et serveerimise ajaks põhjamaid meenutada.
Vahepealne aeg sisustub ceviche-laadse supikõrvase (või antud lahenduses supipealse) moodustamisega. Peaosas fletan'i nimeline valge kala, mille fileest tuleb ettevaatlikul moel ja noa toel moodustada suupäraselt õhukesed palad. Seejuures palun arvestada asjaoluga, et sööjate suud ei ole standardsed ning nende mälumis- või mahutamisvõimed varieeruvad. Samuti aitab peenem hake kaasa kala kiiremale marineerumisele, aga seejuures veel kord - palun olgem ettevaatlikud!
Kui kala turvaliselt peenestatud ja laimimahlas marineerumas, kokk ise kiirabist paikamiselt tagasi ja õmmeldud-plaasterdatud, käsi kenasti kummikindas, võib jätkata komplekti koostamisega. Koriander, punane sibul, näpuotsatäis avokaadot muutuvad homogeenseks ekstraõhukeselt viilutatud tervikuks. Lisandina loomulikult vanad hea tuttavad, soolased ja vürtsikad. Vapramad lisavad ka birds-eye tšilliribasid, aga see on vabatahtlik. Rangelt vabatahtlik, sest teadjamad teavad, et terav pipar on tuntav kaks korda, nii konsumeerimisel kui ... Samas võib pipra tervislikust toimest kirjutada materjali kahe Kalevipoja, ühe Mahabharata ning pooleteise Wilhelm Telli jagu. Aga see selleks, iga üks on oma valikute ohver nii kui nii. Ah ja, kui neli rida tagasi kirjeldatud komplekt on hakitud ja segatud võiks ka selle külma tõsta. Sellesse tavapärasesse. Laktoosivaba piima ja vaarikamoosi vahele näiteks. Äsja tarbitud hea valge veini vahetusse lähedusse, sest muidu võib toit meelest minna.
Kuna nälg on ilmselgelt majas, siis tuleb sügavast külmast (rõhk sõnal "sügavast") haarata koostatava tulevase taldriku vedelam osis kurgileeme näol. Vajadusel uuesti mikserdada, sest kui kokk ootusärevuses näiteks veini avas ja ajatajuga pisut viltu läks (või kalahakkimise käigus saadud vigastuste ravi oli pikem protsess) on oht et supiline osis on pisut jääs. Pole hullu, seda viga oskab iga soojas kliimas elav wannabe kokk lahendada elegantselt, unustades kausi kümneks minutiks lauale. That's it!
Kui kaunis roheline vedelus tundub olema tarvitamiskõlblikus konsistentsis ilmub lauale taldrik. Ja sinna kurgisupp, sellesse seksikalt paigutatud ceviche laadne toode, kalafilee ribad, pisut musta soola ja sama värvi pipart, tilk head (rõhutan - head, kirbet oliivihõngu omavat, värskust väljendavat jne) oliiviõli. Lauale. Külmkappi üksindusse jäetud valge vein saatjaks (kui seda veel on).
Buena vida, eh?
Aga jutuks tulnud kaadrist hoolimata esineb kodanikke, kes meeldivalt jaheda eelroa konsumeerimiseks igati valmis on. Meeldiva elamuse pakkumiseks on hädavajalik tõsta lauale blender-tüüpi kodumasin. Kui seda pole siis ei oskagi kohe alternatiivi pakkuda, vana kooli käsitöö siin väga pildile ei jõua. Aga. Pestud-puhastatud kurgid liiguvad koorimata kujul blenderisse, mis neist meeleoluka püree moodustab. Lisandiks küüne jagu küüslauku, pisut münti, cayenne, sool-pipar, laim mahlana ning hea oliiviõli. Tubli. Valmis produkt liigub sügavale külma et serveerimise ajaks põhjamaid meenutada.
Vahepealne aeg sisustub ceviche-laadse supikõrvase (või antud lahenduses supipealse) moodustamisega. Peaosas fletan'i nimeline valge kala, mille fileest tuleb ettevaatlikul moel ja noa toel moodustada suupäraselt õhukesed palad. Seejuures palun arvestada asjaoluga, et sööjate suud ei ole standardsed ning nende mälumis- või mahutamisvõimed varieeruvad. Samuti aitab peenem hake kaasa kala kiiremale marineerumisele, aga seejuures veel kord - palun olgem ettevaatlikud!
Kui kala turvaliselt peenestatud ja laimimahlas marineerumas, kokk ise kiirabist paikamiselt tagasi ja õmmeldud-plaasterdatud, käsi kenasti kummikindas, võib jätkata komplekti koostamisega. Koriander, punane sibul, näpuotsatäis avokaadot muutuvad homogeenseks ekstraõhukeselt viilutatud tervikuks. Lisandina loomulikult vanad hea tuttavad, soolased ja vürtsikad. Vapramad lisavad ka birds-eye tšilliribasid, aga see on vabatahtlik. Rangelt vabatahtlik, sest teadjamad teavad, et terav pipar on tuntav kaks korda, nii konsumeerimisel kui ... Samas võib pipra tervislikust toimest kirjutada materjali kahe Kalevipoja, ühe Mahabharata ning pooleteise Wilhelm Telli jagu. Aga see selleks, iga üks on oma valikute ohver nii kui nii. Ah ja, kui neli rida tagasi kirjeldatud komplekt on hakitud ja segatud võiks ka selle külma tõsta. Sellesse tavapärasesse. Laktoosivaba piima ja vaarikamoosi vahele näiteks. Äsja tarbitud hea valge veini vahetusse lähedusse, sest muidu võib toit meelest minna.
Kuna nälg on ilmselgelt majas, siis tuleb sügavast külmast (rõhk sõnal "sügavast") haarata koostatava tulevase taldriku vedelam osis kurgileeme näol. Vajadusel uuesti mikserdada, sest kui kokk ootusärevuses näiteks veini avas ja ajatajuga pisut viltu läks (või kalahakkimise käigus saadud vigastuste ravi oli pikem protsess) on oht et supiline osis on pisut jääs. Pole hullu, seda viga oskab iga soojas kliimas elav wannabe kokk lahendada elegantselt, unustades kausi kümneks minutiks lauale. That's it!
Kui kaunis roheline vedelus tundub olema tarvitamiskõlblikus konsistentsis ilmub lauale taldrik. Ja sinna kurgisupp, sellesse seksikalt paigutatud ceviche laadne toode, kalafilee ribad, pisut musta soola ja sama värvi pipart, tilk head (rõhutan - head, kirbet oliivihõngu omavat, värskust väljendavat jne) oliiviõli. Lauale. Külmkappi üksindusse jäetud valge vein saatjaks (kui seda veel on).
Buena vida, eh?
