Klassikaline karree, sellises vahvas koduses vormis. Ei mingit suuremat peenutsemist või peenhäälestust, koduseks laupäevalõunaks materjali aga küll.
Mainitud roa valmistamiseks fotol viidatud moel pole tarvis muud, kui korralikku lambatükki (vaadeldes fotot või veelgi parem, seda oma lihunikule näidates, ostate kindlasti õige tüki), peotäit spinatit, seedriseemneid, kirsstomatit, paar pastinaaki, seesamiseemneid (soovituslik, tegu on allergeense toiduainega). Lisaks tihedam portveini-musta ploomi kaste. Ja ongi kogu lugu.
Aga alustame algusest. Hoiatan, et tegu on lihtsa pooletunnise valmistusajaga taldrikuga, kurb aga tõsi kuid suurem veinikonsumeerimine kokkamise käigus jääb ära. See tuleks läbi viia eelnevalt kastet kokku keetes, aga sel juhul võib roa faintuuning ja taldrikule asetamine kahjustatud saada, nii et jätame selle kena pehmemaloomulise monastrelli söögi kõrvale.
Järjekord.
Kaste. Peotäis musta ploomi, mõni kooritud šalott, nelk, pisut kaneeli, birds-eye tšilli, must pipar, loorber, sool ja pisut head õli saavad kuumas potis kokku ja vahetavad kogemusi ning maitseid. Kui tundub et on paras aeg, lisanduvad seltskonda portvein (magusam) ja palsamiäädikas (tume). Keetmise pikendamiseks ning maitsete ühtlustamiseks võib lisada sortsu punaveini, aga ettevaatlikult (vaata ka eelnevas lõigus osutatud hoiatust). Kui kogus kenasti kokku keenud ehk algselt tahkemad osised on oma struktuuri muutnud, on aeg kogu segu blenderdada ning läbi sõela uude potti suruda. Kui tulemus on häirivalt vedel, võib seda sobival moel paksendada.
Lammas. Pildil onUus-Meremaist päritolu tallekarree, aga see ei ole just must-have, sobib ilmselt ka iga teine kättesaadav, peamine et ei oleks liigset "kasukat". Nagu tavaliselt tuleks liha kõigest liigsest puhastada. Esiteks on niimoodi lihtsam tarbida, teiseks näeb parem välja ka. Meelepäraseks portsioneeritud lambatükid võiks pannil markeerida (ok, pruunistada) ning jätta hetkeks puhkama. Sool ja pipar on juba loomulikult omal kohal, eks?
Pastinaak. Üllatavalt meeldiv aedvili. Saab potis kerges õlis kauni värvi, seejärel lisandiks tähtaniisi, musta terapipart, näpuotsatäie pruuni suhkrut ning klaasikese magusamat valget veini. Kui tundub, et kannatab konsumeerimist, võib samuti kõrvale oma tähetundi ootama tõsta.
Spinat. Tilk õli kuumale pannile, spinat, tundlik kogus sidrunimahla ning lõpuks, kui spinat oma mahust enamuse kaotanud on kuid veel ei kõrbe, seedriseemned. Segame läbi ja asetame taaskord kõrvale.
Halleluuja, kaua oodatud hetk on käes. Veinil punn maha ja ... jätame ka selle korraks kõrvale, nukralt ohates aga siiski, hingama.
Taaskord lammas. Kes seesamit ei karda, võib pruunistet karree seemnetes paneerida (muna kasutamine antud protsessis on vabatahtlik kuid paistab töötavat). Seejärel läheb lammas koos pastinaagiga kuuma ahju järelküpsema, aga see on lühike laul, sest karre tundub olema parim kui värviks on roosa ehk valmidusastmeks medium ehk al punto.
Taldrik. Sellele kaste vabalt valitud vormis, viisakalt vormistatud koorem spinatisegu, sellele omakorda kuumas õlis kergelt küpsenud kirsstomatid (näete, ei läinudki meelest ära et need ka ette nähtud olid). Nüüd ettevaatlikult ja kuumakindlate kinnaste abiga pann ahjust ja vormistamine võib lõppeda. Kujundus ja küljendus sõltub iga konkreetse koka käekirjast.
Lammas, söö või ise.
