Selleks, et valmistada sõbrapäevale kohane maitsev erimenüü, pole vaja muud kui korralikku kööki, paari kokka, ühte nõudepesijat, lauatäit parimaid toiduaineid ning aega. Palju aega.
Step one. Kööki astub kalamüüja kelle toodud kastides sulav jää jätab veejälje üle kogu restorani. Hommikune koristaja ja esimene ettekandja ei ole just üle liia õnnelikud ning loomulikult annavad sellest valjul häälel teada. Mõnikord kohe tahaks et köögil oleks suletav uks, aga no kus.
Kolumbialasest külmaköögikokk kakub toodud kastid lahti nii et penoplasti lendab kui lund lumekahurist, tervitab kõiki elusaid mereelukaid nimepidi ja konstateerib toodu kvali- ja kvantiteedi. Kaubatooja tänab vaikides kõiki kõrgemaid, sest köögil pretensioone ei ole, pühib hirmuhigi ning üritab välja hiilida, sest söögisaali maha jäetud jälg nõuab selgitusi.
Step two. 4 käiku menüüd, neist 3 mereannipõhised. Juba esimene neist pakub hispaanlasest endisele mereannirestorani peakokale piisavalt peamurdmist. Austrid. Täpsemalt nende avamine. Isiklikust noakotist leitud tangid ja erivahendid ei paista abiks olema, kõrvalseisjatel tekib kiire küsimus end profina esitlenud esineja pädevuses. Pärast paariminutist ootust võtab kuumaköögi kokk igavuse peletamiseks peotäie austreid enda kätte ja avab, puhastab ning paigaldab serveerimisalusele viie minutiga terve tosina. Stressist higisel ja näost punetaval hispaanlasel on selleks ajaks õnnestunud mõrvata üks ning muuta äraviskamisvääriliseks kaks, rikkuda ära mõned koorikloomade söömiseks tarvitatavad kahvlid ning lubada kohest töölt lahkumist kui sedavõrd raskete ülesannete jagamine jätkub.
Austrite katteks kasutatav teravapoolne rohelise õuna ja vanilje vaht on köögirobotis vaikselt valmis saanud nii et jääb üle vaid serveerida. Vahus kohtuvad rohelised õunad, vaniljeekstrakt, laimimahl, pisut puudersuhkrut, wasabipulber ja sojaletsitiin. Puhtad ja karbi küljest lahti lõigatud austrid asetuvad jääga täidetud taldrikule, katteks õunavaht ning kirsiks tordil mõni värske söödav õis.
Step three. Ceviche. Corvinast. Valgest meeldivalt tihedalihalisest kalast. Antud roa valmistamiseks pole vaja muud kui üht käed rüpes istuvat columbianot kellele alljärgnev töö delegeerida, peotäit koriandrit, head šalottsibulat, laimimahla, sool-pipart ja kausikest värskete vaarikatega. Osised tuleks olulisuse järjekorras peeneks hakkida (kui kolumbialast kohe võtta ei ole siis tuleb ise teha, ja väga ettevaatlikult, sest kasutatav nuga peab olema TERAV) ja seejäral vaarikaist vabanenud kausis kokku segada. Kogu lugu. Tänu pisikese eelroa mõõdus metallrõnga käepärast olemisele on serveerimine puhas lapsemäng.
Step four. Risotto. Keegi Rokiti nimeline kodanik koostas peedist pesumasinale trumli, kuid tuleb tunnistada et see pole ainus tee ning mainitud juurviljale on olemas ka alternatiivseid rakendusi. Näiteks koos rosmariini ja palsamiäädikaga keedetuna ja seejärel püreerituna, riisiroa lisandina.
Kui teatav kogus riisi saab kergelt röstitud ja valge veini pluss kalapuljongiga hauduma jäetud, on paras aeg mõne viisakama kreveti koorimiseks ning tükeldamiseks. Sõltuvalt sööjate arvust võiks mereelukaid olla 4-5 tükki tarbija kohta. Ja palun värskeid, sest riknenud krevett toidus on üks vahvamaid võimalusi seedeprotsesside käivitamisel turbonupu litsumiseks.
Hakitud krevetid, peotäis peeneks peenelt hakitud peterselli ning paar lusikatäit äsjavalminud peedipüreed liituvad riisiga ning saavad üheks. Sool on personaalne lisand ehk lisatav kogus sõltub koka visioonist ja eesmärgist. Kui riisi kuumutamise algusest on kulunud minutit viisteist, on aeg lisada mõni kuubik head võid ja see korralikult sisse segada. Mõni hetk hiljem tundub riis pea-aegu al dente, nüüd läheb juurde mehine peotäis riivitud parmesani ning pott tuleb tulelt. Pärast hoogsat läbisegamist jääb risotto hetkeks katte alla puhkama, täpselt nii kauaks kui kulub aega kõvemast mandliturronist paari lusikatäie peene puru hakkimiseks. Kui turron ei juhtu käe pärast olema võib läbi ajada ka suhkrustet mandlite või röstitud mandlijahu-pruuni suhkru sulatisega. Mainitud mandlisegu on vajalik serveerimise lõpetamiseks, taldrikule asetatud risottole garneeringuks. Kõlab magus, aga maitseb nagu peab, sõbrapäevaselt.
Grande finale. Kodune pulgajäätis, mille sisuks kreemine kookose-vanilje-kannikesemaitseline koorejäätis, katteks parema sordi tume šokolaad Valorilt, serveerimisel abiks kalaroast üle jäänud vaarikad. Saatjaks klaasike roosat Dom Perignoni...Aproveche!!!
Loodan, et möödunud püha oli meeleolukas!
Step three. Ceviche. Corvinast. Valgest meeldivalt tihedalihalisest kalast. Antud roa valmistamiseks pole vaja muud kui üht käed rüpes istuvat columbianot kellele alljärgnev töö delegeerida, peotäit koriandrit, head šalottsibulat, laimimahla, sool-pipart ja kausikest värskete vaarikatega. Osised tuleks olulisuse järjekorras peeneks hakkida (kui kolumbialast kohe võtta ei ole siis tuleb ise teha, ja väga ettevaatlikult, sest kasutatav nuga peab olema TERAV) ja seejäral vaarikaist vabanenud kausis kokku segada. Kogu lugu. Tänu pisikese eelroa mõõdus metallrõnga käepärast olemisele on serveerimine puhas lapsemäng.
Step four. Risotto. Keegi Rokiti nimeline kodanik koostas peedist pesumasinale trumli, kuid tuleb tunnistada et see pole ainus tee ning mainitud juurviljale on olemas ka alternatiivseid rakendusi. Näiteks koos rosmariini ja palsamiäädikaga keedetuna ja seejärel püreerituna, riisiroa lisandina.
Kui teatav kogus riisi saab kergelt röstitud ja valge veini pluss kalapuljongiga hauduma jäetud, on paras aeg mõne viisakama kreveti koorimiseks ning tükeldamiseks. Sõltuvalt sööjate arvust võiks mereelukaid olla 4-5 tükki tarbija kohta. Ja palun värskeid, sest riknenud krevett toidus on üks vahvamaid võimalusi seedeprotsesside käivitamisel turbonupu litsumiseks.
Hakitud krevetid, peotäis peeneks peenelt hakitud peterselli ning paar lusikatäit äsjavalminud peedipüreed liituvad riisiga ning saavad üheks. Sool on personaalne lisand ehk lisatav kogus sõltub koka visioonist ja eesmärgist. Kui riisi kuumutamise algusest on kulunud minutit viisteist, on aeg lisada mõni kuubik head võid ja see korralikult sisse segada. Mõni hetk hiljem tundub riis pea-aegu al dente, nüüd läheb juurde mehine peotäis riivitud parmesani ning pott tuleb tulelt. Pärast hoogsat läbisegamist jääb risotto hetkeks katte alla puhkama, täpselt nii kauaks kui kulub aega kõvemast mandliturronist paari lusikatäie peene puru hakkimiseks. Kui turron ei juhtu käe pärast olema võib läbi ajada ka suhkrustet mandlite või röstitud mandlijahu-pruuni suhkru sulatisega. Mainitud mandlisegu on vajalik serveerimise lõpetamiseks, taldrikule asetatud risottole garneeringuks. Kõlab magus, aga maitseb nagu peab, sõbrapäevaselt.
Grande finale. Kodune pulgajäätis, mille sisuks kreemine kookose-vanilje-kannikesemaitseline koorejäätis, katteks parema sordi tume šokolaad Valorilt, serveerimisel abiks kalaroast üle jäänud vaarikad. Saatjaks klaasike roosat Dom Perignoni...Aproveche!!!
Loodan, et möödunud püha oli meeleolukas!
No comments:
Post a Comment