Anti pasti

Esmalt vabandame pisikese püsilugejaskonna ees. Paus postitustes on põhjustet kulinaarsete vägitükkidega köögis, täpsemalt ületäitunud restoraniga, mis ei anna aega muuks kui tööjärgseks väljamagamiseks. Ja selle perioodi jooksul sai tehtud süüa, süüa ja veelkord süüa. Märgilisemateks neist menüüdest jäävad corvina (lõhe valgelihaline vend Vahemerest), bonito (tuunikala siniselihaline õde Vahemerest), katsetused Ibeeria sea erinevate kehaosadega ning rida eksperimente külmutatud magustoitudega. Viimase valdkonna parimaks esindajaks võib lugeda laimise sorbee väikese rammusa koore ja mündiga, mis serveerus imeõhukestel ananassiviiludel. Kahjuks pilt puudub. 

Pilt on olemas aga rahvale meelepäraseks kujunenud eelroa kohta. Tuunitud klassika või siis ilmselt paljudele enam kui tuttav versioon Itaalia-pärasest antipastist või siinses nimetuses grilladast. Röstitud aedviljad pisikese küüslauguse vinegretiga. 

Ettevalmistus algab turult kuhu kohalikud ja kaugemad kaupmehed on kokku vedanud väidetavalt head ja paremat lähemalt või mujalt. Pärast traditsioonilist oliiviletile suunatud rüüsteretke on aega rahulikumaks-põhjalikumaks uurimustööks ning analüüsiks. Eesmärk lihtne, parimad hooajalised aedviljad, mis kannataks kerget grillimist ning sobituksid taldrikule koos hea oliiviõli, küüslaugu ja mõne ürdiga. Miks selline valik - aga seetõttu, et õhtune plaan kannab selget Itaalia hõngu (hoolimata asjaolust, et pearoog ehk põrsas on pärit Hispaania sisemaalt). Pähkline sai, mündine melon jääkülma supisuupistena, sea sisefilee mangokastme ja veinis hautatud itaalia rohelise pipraga... Lisaks värskelt marineeritud ananass cavaželeega.  Sinna vahele sobitub perfektselt teemaks olev antipasti. 

Pisikeste tigedavõitu kohalike vanadaamidega võideldes jõuavad turukorvi võimalikult värsked ja noored suvikõrvitsad, kaunilt kirjud munataimed (rahvusvahelise nimetuse sõpradele baklažaan), erivärvilised paprikad ning peotäis tumedaid šampinjone. Küüslauk ja meeldiv mahe õli on juba köögis ootamas, nii et osa stressist jääb saabumata. Selle eest annavad täiendava nüansi vanaldasete küünarnukkide hoobid leti ees trügides ning pidevalt üle varvaste sõitvad kartuli- ja muu aedvilja koormaid sisaldavad turukärud. Ürdid jäävad samuti turult ostmata, sest oodatud müüjat pole seekord kohal ning restorani heinaaed on jätkuvalt suutlik pakkuma laia valikut punest sidrunitüümianini. 

Protsess. Lõikur moodustab munataimest ja suvikõrvitsast korraliku kausitäie õhemaid lõikeid, mille järgmiseks peatuspunktiks on tulikuum grillpann. Kui toode on mõlemalt küljelt kenasti grillitriibuline, paigaldub see kiht kihi järel kasti või kaussi, kuhu lisanduvad ülipeen hake küüslaugust, värskelt jahvatet must pipar, sool, pisut valget palsamiäädikat ning õli. Oliiviõli, hea. Viimase finessina peotäis erinevaid värskeid ürte. Kiht kihi järel. 

Töökad käed on samal ajal pliidil läitnud ka teise tule, millel asuvad grillima ehk osaliselt söestuma paprikad. Loodetav tulemus on suitsumekine nahavaba (koorimine on puhas käsitöö, millega soovitan oodata kuniks pipar on maha jahtunud. Praktika), kergelt läbiküpsenud viljaliha. Pärast puhastamist ja meele- ehk suupärasteks paladeks hakkimist saab paprika kaaslaseks sarnase marinaadi kui kolleegid avamaalt (kõrvits ja munataim), ehk pisut happelisema, sest pipar oma olemuselt on suhkrusem ja maitsekam ning vajab tõsisemat suhtumist. 

Viimane kuid mitte vähem oluline osis on seened. Kiirelt tulikuumal pannil röstituna, kaaslaseks vaid klassikalised lisandid ja maitseandjad. Sool, pipar, õli, mõni ürt. 

Grande finale. Kokkutõstmine. Ideaalis on kõik komponendid paar tundi oodanud oma etteastet jahedas. Pastataldrikud või metallvormid tavataldrikul või mõni muu ja rohkem loominguline lahendus, aga toit peab taldrikule saama. Kui maja on täis minnakse tihti lihtsamat teed, aga see ei pruugi olla alati kõige kehvem. Seega, jooksujalul ja uhkes üksinduses loodud lahenduses tekib taldrikule suvikõrvitsa ja munataime pesa, selle südameks paprikalõigud ning kroonina grillitud seened. Garneerimas suitsune paprikapulber, rohkelt ürte ja head oliiviõli. 

Head isu.