Peatselt pärast ettenäidatud kauneid kalaroogasid ning põhjapanevat paellakoolitust leidis kodumaist kodust gurmeekokandust valdav meremees, et on aeg meile tutvustada tema ema või vanaema järjekordset šedöövrit. Erinevad hautised ja segatud potitoidud on levinud nii siin- kui sealpool Poola kuningriigi piire, nii et teade planeeritud ühepajatoidust a'la Paco ema ei tekitanud esmalt suuremaid kahtlusi.
Tööpinnale laotatud kotitäis aga sundis aktiivsemale mõttetegevusele ning vahest isegi kulmu kortsutama. Järjekordsest plastikaatkotist voolas välja värske kaheksajalg kogu oma aus, uhkuses ja libeduses. Tuleb tunnistada et tekkisid eelarvamused, sest kui sinu kaheksajalaalane söömiskogemus piirdub pulpo a'la gallega nimelise roa konsumeerimisega (grillitud lõigud eelkeedetud kombitsaist, serveerituna kartulilaastude ja suitsutet paprikaga), siis antud tooraine hautatuna küll ühtegi kella ei helistanud (labane otsetõlge does'nt ring a bell-ist).
Aga olgu, usk toiduvalmistaja perekondlikesse väärtustesse või siis kokandusteabesse oli siiski olemas ning miks mitte proovida midagi, mis peaks esindama siinset kultuuri, traditsiooni ja kööki. Tundugu see siis esmapilgul täiesti arusaamatu.
Õpipoisi osaks jäi koorem aedvilju, mis vajasid puhastamist ning tükeldamist. Selle päeva peakokk klohmis vaese kaheksajala erinevate vahenditega korralikult läbi (vahemärkus - kui vaene veeloom varem surnud ei olnud, siis viimane viimistlus jõulise käega võttis sellest kõik mis vähegi liigutada suutis). Oma kogenematus ja teadmatus peas ootasin, et põhiosised kohtuvad enne potti liikumist veel tulikuuma panniga, aga kus sa sellega. Puhtaks roogitud kaheksa jalga hakiti kiirete liigutustega suupärasteks tükkideks (kahjuks ei tea, kelle suud silmas peeti, keskmisel eestlasel tekkinuks mahutamisprobleem ka pärast ratsiooni mitmekordset tükeldamist) ning suunati potti, kus ees ootas virn aedvilja, loorber, mõned vürtsid ning hea kogus oliiviõli. Just täpselt nii nagu vaene klohmitud kaheksajalg seal laual oli: puhastatud aga siiski täiesti värske, libe ja keskmisele algajale pisut eemaletõukav näiv.
Et toit ikkagi hautise vormi saavutaks, on vajalik lisada sobivaid vedelaid osiseid. Sedapuhku leidsid kasutust pisut kalapuljongit ning radikaalne kogus kehva punast veini... Mõned tunnid hiidpotis haudumist, ettevalmistused suurteose tarbimiseks samal ajal tehtud, ja lauale ta jõudis.
Usun, et paljud kodukokad on kogenud asjaolu, kus veiniga hautatud aedviljad (eelnevalt röstimata) vedelikult kauni värvi röövivad ning tulemuseks on kole õrnlilla nüansiga segu. Nüüd lisame siia kaheksajala kogu tema libeduses, millest happeline vein on viimase kui söömisväärse konsistentsi välja kakkunud, jättes järele kummised kuubikud, mida ilmselt saanuks kas ehitustöödes, militaareesmärkidel või autoremondis kasutada.
Tahtmata kokka solvata tuleb mingigi kogus konsumeerida, olgu see siis keeruline või usuvastane. Päästa ei suutnud ka tuntud trikid soola, pipra, õli ja äädikatega. Õnneks oli Paco ise enam kui rahul, sest toit tuli välja "täpselt nii nagu kodus tehti..." Vaene mees ja tema lapsepõlv...
Säästmaks lugejate isu ja ilumeelt lisan pildiks kõnealuse roa asemel ühe viisaka klassikalise a'la gallega. Head isu!
No comments:
Post a Comment