Enne õhtusöögi serveerimist on vajalik sooritada sisseost selle koostamiseks. Sinu vaba päeva puhul teeb seda keegi teine ning info õhtuse menüü kohta laekub su nutifoni popi ja noortepärase äpi kaudu, mille nimi tõlkes võiks kõlada kui "mis lahti?". Aga nali naljaks, laekunud menüü sarnase küsimuse ka tekitab, kolmanda käiguna arroz negro, must riis, siinsete paellamajade klassik, riisitoitude kroonimata kuninganna (p-tähega riis on siiski kunn). Küsimus "mis lahti?" põhineb asjaolul, et sa ei ole antud rooga mitte kunagi laiemale avalikkusele valmistanud ning ainsad kogemused piirduvad erakordselt kehva konsumeeritu ning arusaamatuna tundunud isevalmistatuga. Seega kokku 2. Palju õnne.
Kuna mainitud roog on juba välja reklaamitud ning osaliselt ka ette ära müüdud pole pääsu. Lootusrikas guugeldamine ei vii kuigi kaugele, sest nii palju kui on hispaania köögist lugu pidavaid kokkajaid on ka lahendusi selle toidu valmistamiseks. Seega, siit nurgast ja sealt nurgast, aga oma käsi peab olema kuningas.
Tee musta riisini algab Mercadona kalaletis, kus sa keset kõige kiiremat sisseostmiste aega (siiani ei saa aru miks kogu kohalik vanurkond oma kala neljapäeviti ostab) palud puhastada ühe korraliku merikuradi ja kaaluda paar peotäit pisikesi kalmaare, ise samal ajal külmletist seepiatinti otsides. Kaup käes jääb järele veel viimane missioon - läbi pluss 35-e kõik turvaliselt kööki toimetada, aga selles osas aitab välja kotti paigutatud jäälaadung, mis kohale jõudmise ajaks kenasti oma algse vormi on tagasi võtnud.
Kalaleti töökas personal oma töö viisakalt sooritanud ning merikuradist on järel vaid puljongimaterjal ning lihav saba. Vahemärkusena - tegu on väga maitsva ja hetkel ka hinnalise kalaga, millest tarbimiskõlbulikuks osutub proportsionaalselt väga vähene, nimetagem seda sabaks. Aga, ülejäägid, mida on palju, lähevad külma veega potti, kuhu lisandub looberilehti, ńorat, sibulat, mõned tomatid, üksik porgand. Kui segu on kenasti keenud, annab sellele tumeda tooni korralik kogus seepiatinti. Pärast kurnamist jääb järele öömust vedelik, mida mitmed kohalikud fumetiks nimetavad, tomatine kalapuljongipõhi või nii.
Samal ajal kui vaese kuradikala mittekonsumeeritavad osised puljongit moodustada proovivad on köögi teises otsas kalmaarid puhtaks saanud. Pead-kombitsad-keelik väljas, nahk maas, võib need kenasti rõngasteks lõikuda ning koos merikuradi sabast lõigatud kuubikutega paellapannile saata (millel ootab ees karm kogus head oliiviõli). Kergelt praadinud mereannid saavad lisandiks safrani, peotäie küüslauku, hakitud tomateid ning riisi, parima võimaliku siinkandis, bomba. Ümarateralise, mis on valminud mõned kümned kilomeetrid eemal orus ning mille tärkliserohkus teeb sellest ühe veeahnema riisisordi. Vältimaks riisipudru valmimist on eelnevalt pannile paigaldatud oliiviõli kogus märkimisväärne, 1 osa 3 osa riisi kohta, ja ilma naljata. Selles röstitud-kuumutatud riis säilitab ka pärast vedeliku lisamist oma tekstuuri ja positiivse oleku ning annab endast parima. Riis on enamuse heast õlist omaks tarbeks ära kasutanud ning tundub kergelt klaasjas ehk kuldne, on aeg puljongi või siis fumeti etteasteks. Kui sooviks on valmistada hõrk hoomatavalt al dente pluss pisut konsistentsiga roog, tuleks puljongi osaks arvestada 2,5-3 osa 1 osa riisi kohta, aga eks kõik on kinni konkreetses pannis, tules, situatsioonis ja loomulikult kokas. Kreemjas olek, aga mitte risotto, hamba all tuntav riis, aga mitte neid murdev. Mereline maitse, mida tuunib tomati ja sidruni hapukus, klassikalised soolad-piprad lisaks. Sügav värv seepiast, mida, muuseas võib täiendada ka riisi kokkukeetmise ajal, muidugi juhul kui riis tundub hele. Kui kõik on kenasti kokku keenud, sidrun viimase lisandusena oma osa andnud, on aeg serveerida. Head isu!
No comments:
Post a Comment