Vabandan kõigi ees, kes lugemismõõtu peatükki ootavad. Seda te praegu ei saa, lihtsalt lühike väljaütlemist vajav märkus.
Kui Islandilt pärit lambasöömisspetsialistidest kliendid (koos kahe alaealise lapsega, muudest klientidest ei räägigi) hindavad sinu valmistet paletilla (lamba esimene jalg täies mahus) viimaste aastate jooksult konsumeerituist konkurentsitult parimaks, on hea meel jah. Selliseks tulemuseks ei olnud vaja muud kui head tükki lihavast lambast, mis veetis keskmise ööpäeva ürdises (oregaano, sidrunitüümian, pisut rosmariini ja küüslauku) ja õlises marinaadis. Pärast lõõgastavat marineerumist jätkus menetlus vanakooli hiidgaasiahjus (ei ole seost inimvastase vägivallaga), kuhu terrakotanõudes lammas järgmiseks suundus. Ja mitte lihtsalt niisama, vaid koos mõne üleküpsenud tomati, tumedama paprika, hea punase sibula ja kevadise porgandiga. Klassikalised sõbrad soola-pipra näol esinesid minimaalses koguses, et taldrikule vormistamise ajal uuesti tulla ning varasemalt küpsemise ajal liha mitte ära kuivatada. Kui lammas oli ahjus kerge värvi saanud, võimaldati sellele punaveinivann. Ütleme et pudel kolme kintsu kohta, ja see ei pea olema Ribera del Duero või aastakäigu Rioja. Saab ka lihtsamalt, kodune Alicante monastrell oli enam kui abiks. Aga veini kulub vaid niivõrd, kuivõrd on seda vaja värvi andmiseks. Kogu maitse ja sisu ja tekstuuri tuunis uus mudel Cruzcampo õlledest, uus reserva, mille kanguseks mõõdetakse 5,9 mahuprotsenti (mis näitab siinse õlleturu trendi, kuldsemad ja pisut kangemad joogid on kiirel tõusuteel, ja ütleme ausalt, maitsed on kohati võrratud. Nt Amstel Oro, tumekuldne mesine 6,5% vedelus, mille maitse lööb laua alla terve rea klassikalisi tippõllesid, sorri Saku pesuvee tootjad).
Kui möödus vapper tund ehk paar, oli aeg vaest lammast pöörata ning sool-pipardada, eesmärgiks saavutada igakülgne läbiküpsemine ja parima maitse. Neljanda tunni lõpus ahi kustus ning toit jäi hetkeks stannioli alla puhkama, et olla võimalikult pehme.
Serveerimine kujunes meeleolukaks, sest liha kontide küljes püsida ei soovinud ning muutis enda taldrikule saatmise libedaks tööks (tuleb tunnistada et see see eesmärk tegelikult oligi, kondist vaidluseta loobuv liha). Saatjateks sedapuhku lihtne keedetud-röstitud kartul, värskelt õlimarineeritud kurgiviilud ning rosmariinine punaveinireduktsioon. Garniiriks taldrikul värske must pipar ning pisut värsket justkorjatud rosmariini.
Aproveche!
No comments:
Post a Comment