Sunday, April 3, 2016

Ensalada de la casa. Queso de cabra.




Selline pikk ja viisakas nimi saadab üht kerget salatit mille lugugi lihtne. Lühidalt öeldes olen ma selle salatiga olnud Hispaanias nagu saba ja koer. Tunnistan, et antud väljendit olen oma vestes ka varem kasutatud, ja samuti põhjusega. Üks ees ja teine järel, sedapuhku on eesminemise eelis puhtalt minul.

Aga nagu ikka, miks ja kus ja kuidas lõik. Varakevadine ilm, uus avamine, sobiva menüü otsingud (kogemuse puudumisel võib sellest protsessist kujuneda korralik katsumus) ja siis loomulikult saabuvad kõik targad, ilusad ja osavad. Kes kõik on kunagi mõnes kaunis kohas midagi orgastilist söönud/tarbinud ja mis nüüd peaks kohe kindlasti ka sinu menüüs kajastuma. Täpselt nii jõudis minuni idee, mis tänapäeval ka enamuses kodumaistes restoranides pisikeste variatsioonidega (nagu Ruhnu karu peer Kalamatsi käsitööjuustu õhikul serveerituna Setomaa metsaheinaga igas teises kodumaises restos (vabandust, puhas iroonia arusaamatu autentsusagoonia suunal)) pakkumisel on. Kusjuures, mulle idee väljapakkunu nimi ilmselt jääbki teadmata.

Toonaseid köögitöölisi liigses ideedekülluses või kaasamõtlemises süüdistada kindlasti ei saa. Või mida oodata KP-lt kes kehavigastuse vältimise nimel keeldub kartulite koorimisest, sest sellesarnane vägivaldne juurviljatapukogemus tal varasemast puudub? Või eeldab, et nõudupesu on ju madalama klassi töö ja las kokk ise teeb seda, sest vastasel korral nõuavad väiksed valged käed desinfitseerimist ja maniküüri? Või kellel värske kala puutumine väidetavalt tekitab rea allergilisi reaktsioone, mis loomulikult välistavad kalapuhastamise kui töökohustuse. Mõnikord mõtled, et lihtsam oleks kööki loož ehitada, kust abipersonal turvaliselt töötegemist saaks jälgida. Aga on ka hoopis teistsuguseid, nii et vabandused teele, täna ei tee üldistusi.

Hoolimata kõigest jäi mainitud komplekt menüüsse (esimese restorani päevil hetkeni, kuni oli võimalik kallimaid koostiosasid laos hoida). Ja kui tuli liikuda, liikus ka toit kaasa, sinna, kus seda oma lipu all võimalik pakkuda oli. Täies ilus ja koosseisus.
Esimesed arglikud katsetused võis rahulikult algaja õnneks kirjutada, vahepealsed fopaad siis järelikult vastupidiseks. Kuni praeguseks on käes lahendus, mis meeldib nii endale kui väidetavalt ka tarbijatele. Mitmekihiline, õhuline, maitseküllane, kerge, kuid siiski toitev, tundub et isegi apetiitse välimusega.

Grillitud kitsejuust, mõnus värske lehtsalatisegu kirsstomatite-kurgi-paprikaga, sinepi-sidruni-mee vinegret, jahvatet must pipar, natuke röstitud kreeka pähkleid, isikliku lisandina palsamiäädikas grillitud pirn, mõned vutimunad, moscatelliäädika reduktsioon, heal päeval mõned kapparid jne.  Kõlab nagu plaan! (see väljend muidugi ei kannata otsetõlget, vabandust).

Enjoy!

No comments:

Post a Comment